Mesilased on ainukesed koduloomad, kes tulevad päris hästi toime ilma inimese abita. See oli üks põhjustest mesindusega tegelema hakkamiseks. Ega enne ei teadnudki kui suur hirm mesilaste ees on ja kas sellega hakkama saan, kui sai toodud esimesed 10 mesilasperet. Kui siis peamiseks valdavaks emotsiooniks oli rahu ja ainult rahu, siis teadsin, et mesindus sobib mulle. Ja sobib niivõrd hästi, et kipun nüüd tihti end mesilaste sekka tundideks unustama. Raamatuid mesilastest on palju aga kõik nad annavad isemoodi infot, siis sai vastu võetud otsus ka kooli mesindust õppima minna. 2013a. lõpetasin Olustvere Teenindus- ja Majanduskooli täies mahus mesiniku eriala õppe. Praktikal olen käinud ja oma mentoriteks pean Mait ja Aime Mardlat Porkunist, Tõnis ja Aili Taali Roelast ning Aimar Lauget Muhust. Need pikaaegsete kogemustega mesinikud on mulle alati nõuga abiks ja annavad kindlustunde mesindamises. Mesinik Merle Soidla